Ilus elu..

... on see, kui saab kõndida ühel külmal pärastlõunale Anne kanali ääres nii, et oled soojalt riides ja käes on kuum kakao. Ja kui veel kotis on kolm uut head raamatut, mis on soetatud raamatupoest ja leierkast mängib vaid neid lugusid, mis sulle kõige rohkem meeldivad, siis jääb üle vaid muiata ning mõelda..ilus elu.

burak sind võtku

Ma loodan, et see pole nii, et aastavahetus määrab ära sinu järgneva aasta, sest siis peaks olema minu selle aasta märksõnaks üks suur FAIL.

Meil Riinuga oli super idee minna Riiga. Saime kokku 31. detsembril Pärnus, tegime väiksed söögid Georgis ja siis juba istusime bussi, et alustada sõitu.
Juba siis oli aru saada, et midagi on valesti. Mina ja Riin olime koos bussis ja me ei laulnud ega tantsinud ega rääkinud mingeid veidraid jutte, sest MA MAGASIN. Õnneks ärkasin enne Riiat veits üles, et siis nautida ühe sulni noorhärra seltsi, kes leidis meis suurepärased kaaslased, et oma igavat reisi turgutada. Muidugi suutis Riin talle teha ka "suurepärase" komplimendi, küsides: "Õu, sa oled purjus või, et sul siuksed silmad on?". Aga noorsand oli hoopis hommikul väga vara ärganud ja polnud lihtsalt õnnistatud ilusate silmadega ja seda ta meile kergelt kohmetult ütles. Piinlik-piinlik!

Riiga jõudes läksime me kohe Galerijasse, sest ei saanud Mildat kätte. Seal seisime me maailma pikimas apteegijärjekorras, kus ühed inimesed ostsid hulgi omale erinevaid medikamente, oh joy. Liiklesime siis veel linnas, vaatasime linna ilu-MHMHHHH. Suutsime panna ühed turistid endid vihkama ja tegime seda mida tavaliselt - naersime. Mingi hetk saime ka Milda kätte, kes oli kodus, sinna läksime siis meiegi. Mind jälle tabas väsimus ja uinusin korraks Sigridiga, kes tegi ka powernapi.

Õhtu saabudes täitus korter alkoholi ja leedukatega. Hakkasime end sättima ja mingi hetk oli ikka väga väga imelik olla ja kraadisin end ja oi voilaa, olin kõige kuumem neiu Riia linnas, kraade oli päris mitmeid üle 38 lausa. Sel momendil oli mul peas otsus, nonii..kõik, ma jään voodisse. Riin muidugi veel üritas leida moodust kuidas sellest lahti saada, aga no Dr. Aljas ei ole mingisugune Dr.Quinn. Seega tegin ma talle ära kauni meigi, lasin tal enda peal veidikene mürada ja siis läksid teised peole ja mina jäin voodisse. Öö otsa rääkisin Lauritsaga juttu ja vaatasin Californicationit.

Ma tahtsin akna peale minna vaatama ilutulestikku, aga tuli välja, et seda lastakse teisel pool maja. Päris õnnetu moment oli see, kuidas ma teetassiga vaatasin vastasmajade akende peegeldusest valguskumasid. Tundsin end hetkeks päris üksikuna, aga polnud hullu, läksin tagasi vaatama oma sarja ja siis hakkasid tulema ka telefonikõned ja õsõmõssid kamraadidelt.

Kell 4 saabus ka purjus Riin, kes rääkis väga imelikke lugusid, ilmselgelt polnud ta kainemate killast, aga ma ei pannud pahaks vaid naersin. Ka Tupsu jõudis pea mei sängi ning siis saime nautida leedukate kiremomente teisest toast - kena!

Igastahes, järgmine päev olin ma sama kuum ja seega tuli otsus minna koju. Failisaaga jätkus, nimelt suutsin ma ka saabaste luku ära lõhkuda. Bussis aga oli supertelevisioon, kus näidati vaid kõige retromaid muusikavideosid (Kõik mulletitega mehed, Britney Spears ja Kelly Family). Pärnusse tulid vastu mu sulnid esivanemad, kes ootasid mind soojade Steffani pitsadega, mida ma küll tol õhtupoolikul hinnata ei osanud, sest isu polnud üldsegi.
Aga nüüd ma olen kodumail olnud, ravinud, kuum ma enam pole, aga köhapoiss on ikka veel külas ja seda veel eriti sügaval rindkeres, kuid küll ma tema varsti ära saadan.

Ning mul on hea meel, et mul on selline sõbranna nagu Riin, kes lihtsalt mõnel momendil leiab püksitaskutest mõnikümmend santiimi, et siis nende eest mulle lunastada üks Kinder Bueno.

Veel enne jõule..

...võiks kirjutada mõningatest patustest tegemistest, mida on korda saadetud.
Kool sai läbi ja pidi saama puhata ja mängida. Ja viimane Tartu nädal sai lustida palju, mis tegelikult lõpuks oli päris kurnav.

Oma rolli on mängis siin meie instituudi jõulupidu, Liisu-hakkab-kõndima-20ndaid ja sotsialistikus vaimus toimunud ohvitser Karoli sünnipäev.

Nii, jõulupidu oli jälle traditsiooniline üritus, kus oli palju booli ja tantsu ja tralli. Etteastetest oli meie noorte tantsukava kõige parem, sest no kammoon, teistel kursustel pole oma Karelit, kes viskab vajadusel spagaati. Pidu kestis kella kaheni ja siis juba eraldusime meie Riinuga seltskonnast, et minna avastama öist Tartut. Kõndisime lumesajus romantiliselt Toomemäel ja tegime ka lumeingleid (meil olid kleidid ja mantlid). Jõudsime Krooksu, kus seltsisime veidike éks-Kroonuaia härradega ning nende sõpradega ja ka uue sõbra Mattiasega, kes jagas meiega lahkelt on sööki. Üleüldsegi saime sel õhtul VÄGA palju uusi sõpru, kellega möödus aeg väga kiiresti. Zavoodis sai Riin omale uue 11ne. Mingil hetkel saabusid sinna ka Kaidi ja Oi-Kui-Purjus-Marii. Seltsisime veel ja Kodulaulu kõlades pandi ka see öölokaal kinni. Riin aga koju minna veel ei tahtnud. Tee peal saime veel ühe liba-poolakast sõbra...... (rohkem ma sellest õhtust enam ei kirjuta)

Järgmine päev polnud just kergemate killast ja sai mööda veedetud laiseldes, ah õigus, ma ju koristasin ka päris palju, sest õhtuks oli oodata suurt hulka inimesi meie manu. Kartulisalat, sirp-vasar ja vinkud, perfektne sünnipäev! Inimesi oli üpris palju, aga häid lambaid mahub ikka hästi ära ühte Anne tänava residentsi nagu ütleb kuulus eestlaste vanasõna. Mingil hetkel läksime Aroni, Karoli ja Siimuga linna. Käisime Maailmas-Mökus-Krooksus-Zavoodis. Muide, Möku on päris tore koht! Ja sealt tuli ka väga hea quote. Üks naine oli väga purjus ja viskas õlkeklaasi kildudeks maha ja ei lasknud kellelgi seda koristada, öeldes: "It's not beer, it's art!" Näedsasiis. Hommikut tähistasime Kuuma Koera burksiga.

Siis sai üks päev korraks puhata ja siis oli Karoli sünnipäev, mille teema oli Nõukogude pidulik stiil. Kartulisalat, šampus, heeringas, marineeritud kurgid ja suitsuvorst ning valge viin. Just see viimane jook murdis noori inimesi julmalt maha, mida oli tegelikult isegi päris naljakas vaadata. Paljud ei pidanud isegi keskööni vastu. (kaasa arvatud Aron)

Olgu, see blogipostitus on palju ruumi andnud pidudele, kuid ma ei ole hukas, ausõna. Suurema osa ajast olen nüüd olnud Viljandi kodus. Veetnud kvaliteetaega oma sõpradega, mängides erinevaid lauamänge ja vesteldes elust-olust. Hea, rahulik ja muretu olukord :). Olen veel saanud rohkem aega veeta ka raamatute ja filmide seltsis, nii et kõik on tore ja hea.

PS! Käisime täna maal, kus oli ülimalt ilus lumine ja meie üllatuseks on meie lammas ikka veel elus, mis on totaalne müstika, sest seal talus tegelikult pole pea 5 aastat kedagi elanud. Head naabrid.

"Hello Mother" Ridge Forrester

Future Greete: Kids, I'm going to tell you a story about the time when i was in the university. It was the winter 2009 and something happened...

Kas pole mitte kaunis algus ühele loole, kuid pean kurvastama, konkreetset lugu ennast ei tulegi, tahtsin lihtsalt postitusele põneva alguse kirjutada. Kui originaalne, mhmhhh!

Tegijal juhtub nii mõndagi. Nõndaks, mina olen tegija ja olen teinud nii mõndagi ja minul on juhtunud nii mõndagi. Kõige olulisem on vist tagajärg, mul on kõripõletik ja köha ning hääl ära. Kuid kuidas sai see tekkida? Leides põhjust tagajärjele võib minna tagasi viimasesse nädalavahetusse, kus käisin koeraga jooksmas. Oli külm ja ilmselgelt oli järgmistel päevadel kurk veidi kähe. Tartus pole mul paksu salli, nii see viis järgmise faasini, kus kurk ei paranenudki ära. Ja muidugi ka see, et olen ju ometigi tegija, kes käib igal pool, on sotsiaalne ja lõbus ja naerab ja laulab, olgugi, et endal on kõri väga halb.

See nädal sai tituleeritud kui Superstaari-nädal, sest kohtasime kolme erinevatel aastatel 10 parema seas olnud Superstaari lauljat. Nimed jätan seekord enda teada. Ühega sai näiteks Zavoodis Mika järgi lauldud. Siinkohal pean ma kohe kiitma kolmapäevast tehasbaari miljööd, kus oli palju veidraid ja huvitavaid inimesi ning suurepärast muusikat.

See nädal oli ka uute tutvuste aeg...näiteks saime tuttavaks Jõuluvanaga, kes ütles, et kiriku vastas on tapamaja ja kuhu see küll sobib. Oma korteri lubas ta ära anda 10 krooniga. Muide, Riin kaotas oma rahakoti kiriku kõrvale ära, KUI originaalne. Nii, siis kohtusin triibumütsiga, kes ütles, et ta on Zenja Fokin ja ta sõbraga, kes tundis ennast südames Lady Gagana, kuid ei laulnud, sest tal puudusid suured dogid. Uno kaarte mängisime eyes-up-here Rasmusega ja ta sulnite sõberistega.

Kõige olulisem on sõprus mehega, kes oli 12 aastat vangis istunud ja vaevles sotsiaalse seltskonna puuduses. "Ei-ei, ma ei tapnud, ega vägistanud mitte kedagi. Ma varastasin mustlase." Ta nägi välja nagu õel härjapõlvlane kergete sportlike kallutustega, sest kandis maikat ja lõhnas tugevasti higi järele.

Mariiga koduteel ( jah ta tuli ööseks minu juurde, et ma ei peaks üksi olema) nägime me näiteks kobrast ja rebast - nii et tutvusime inimloomade kõrvalt ka päris loomadega.

Nagu näha on detsembrikuu täis müstilisi olendeid ja kallid lapsed ja veidi vanemad, elu ei peagi olema loogiline. Peaasi, et ise rahul oled. Cheers.

Homme on juba 1 detsember. Ja jõulukuu, aga pole lund. Mis toimub?
"I want you, I need you", miks need kaks lauset lauludes alati kokku käivad?
Mina ja Riin kirjutasime täna ühe riimiteose, luuletuse noh.

Ma praegu vaatan ETV ilmateadet ja seda vaadates mu silm alati puhkab, ilusad oled Isamaa ja sinu pojad.

Aga praegu üldiselt minu elus midagi "tõdõnni" juhtunud pole, sest olen olnud usin koolilaps ja kirjutanud erinevaid uurimistöid, referaate, esseesid ja kõnesid. Nii et tegemist jätkub.
Ja me Liisuga oleme nüüd ametlikult täitsa kahekesi. Keegi liituda tahab?

Issand, ma praegu avastasin, et randari-robini-lauri kingitud kutsu kapi otsas on pöördunud nii, et ta vaatab mulle otsa. Kuidas see võimalik on, sest alles eile õhtul vaatas ta teises suunas?

Ja muidugi ootan ma väga-väga detsembri kekspaika, kui LÕPUKS saabub Aron, mille üle on mul nii hea meel!

Musid teile