Tere Baz Luhrmann, ma tahtsin öelda, et mulle meeldis sinu uus film " Austraalia" väga. Hehe, Nicole oli super, jälle ! Ja meenutas vägagi Satine'i. Hugh Jackman, uh jee ! Milline mees. Kogu see story oli lihtsalt nii huvitav ja see kogu kinosoleku moment. ( jah, seda PEAB just kinos vaatama) Kaasahaarav ja ja ja . . Põhimõtteliselt ma arvan, et ma ei hakka sisu ümber kirjutama, sest pole nii raske imdb.com lahti võtta ja ise tsekata, aga igastahes ma soovitan seda vaadata. See on seda väärt. Õnneliku lõpuga ja tekitab hea tunde. Muidugi ei olnud see küll tore, et peale filmi kõndisin ma poole ühe paiku, laupäeva öösel üksinda cc-plazast oma tlna korterisse. No see ei ole küll kaugel, aga hirmus siiski. Täitsa lõpp mis inimesi. Algas muidugi Soome härrasmehega, kel oli kaelas selline klaasist vitraažilaadne kaelakett. ( no sellised, milliseid kannavad teie vanaemad, noh, nad on leidnud selle mõnest kunstipoest ) Nii, alguses ta hakkas minuga rääkima Soome keeles, aga no mina mitte puhuma seda keelt. Läksime sisi mugavalt üle inglise keelele. Jess, seda oskasin. " Can you tell me where the cabaret is? " Mis kabaree, kabaree. Strippklubi. Härra nimeta asju neid nii nagu nad on. Otse loomulikult mina ei teanud, ta küll tahtis mind vist kaasa kutsuda, aga ma oleks suutnud ennast ohjes hoida ja öelda viisakalt naeratades "no , i'm in a hurry" or stmh like this. Nii, soovisin head ööd ja kõndisin edasi. Möödus 20 meetrit. Juba hakkas minu poole astuma selline karmivõitu nahktagis härra. Aastaid kaelas oma 50. Kujutan ette, et ta müüb kuskil balti turul kaalikariiuli all väikseid noori tüdrukuid vanadele Soome meestele. Ilmselgelt hakkas samm kiiremini minema ja ei vastanud tema hõikele. Nii, järgmised 200 meetrit möödusid lustakalt, tulid vastu briti poissmehed ja neiud, kes olid teel pidustustele. Kuid juba järgmisel nurgal oli grupp vene poisse, kes olid kõik riietatud Nike'i sulejopedesse ja teksadesse, mis olid ilmselgelt kohatult kulutatud "popiks". Nad vaidlesid vägagi usinalt, ma ei hakanud neid segama ning kõndisin edasi. Kõik muu tee oli rahulik ja varsti olingi kodus. Selles Tallinna omas.
See mälestus on ammune. No nädal aega vana ja natuke rohkemgi. Järgmine päev sõitis minu Swedish-ladyst sõsar ära rootsimaale.
Eelmise nädala algus. Hmm, peaks õppima, raisk ei viitsi. Ok, õpin. Lugesin siis sotsioloogiat korralikult jne jne ja siis läksin eksamile. Eino vahet pole kas õppisid või ei, seal olid ikka sellised küsimused, et teeme bingot. Ja kuna lotoga mul kunagi pole eriti vedanud, siis ka tulemus ei olnud väga hiilgav, aga norm !
Kolmapäev ja illukas. Naised ja tants. Siis Albert, ptui, Krister-Markus ??? Suundusime Krooksu, rääkisime juttu, oli jõle naljakas ja siis Zavoodi, kuhu jõudsime saatuse irooniaga Kodulauluks. Nii palju siis sellest. Haige Marii saatsime koju ja minu armsa-kalli kodukaaslasega jalutasime naerdes koju.
Neljapäev. chill-grill. Ok, mitte päris nii, lugesin Eclipse'i suht kogu aeg ja siis õhtul Viljandi.
Ma nüüd olen kodus olnud. Aa, Elise festiivsed sünnipäevategevused olid ka, mis hõlmasid enesesse häid sõpru, filmi ja süüa. Polnud päris selline party up nagu eelmine aasta, aga nauditav ikkagi :D
Vaatasin täna Factory Girli. Sienna Miller oli jumalikult ilus ! Nagu tõsiselt, nii ilus naine. Üldse see film oli selline, huvitav. Voh, see olekski õige sõna. Aga samas ka šokeeriv. Andy Warholi "superstaarist" oli ikkagi juttu. Ma rohkemat analüüsi ei viitsi hakata siia kirjutama, noh seda, mis mul tegelikult peas toimus ja mida see minus tekitas, liiga palju oleks see . . . liiga palju.
xxx
No comments:
Post a Comment