Mömmik !

Kõikidele võhikutele. Noormees selle pildi pealt ei ole uus Baari-Talis ega Farmi-Gabriel. Tegu on meie oma Nuuskmõmmikuga. Teile, kes te ta ära tundsite - tublid, teil on mu respect !

Nuuskmõmmik on Muumitrolli ( kuulus tegelane Tove Janssoni bestsellerist toim.) sõber, kes rändab igal talvel lõunasse ja igal kevadel saabub tagasi oma armastatud Muumiorgu, et veeta kevad-suvi-sügis oma sõpradega. Ta on Sekeldaja ja Mymla poeg ehk siis väikese My poolvend. Seda te ju ei teadnud ? Nüüd teate. Ta on looduslaps ja seda on näha ka tema riietest, ta kannab rohelisi riideid ja suurt rohelist kaabut, mida ta on omanud juba väiksest saadik. Elab ka telgis, jõe lähedal, mitte kaugel Muumimajast. Põhiliselt ta kalastab ja suitsetab, veel on oluline see, et ta omab mingit teatavat sümpaatiat igasuguste erinevate väikeste loomadega ( näiteks nagu Hatifnatid). Selline chill düüd ongi.


Alles oli Elu24.ee's kõmuline uudis, kus leiti, et Nuuskmõmmiku näol on tegemist omasooihara mehega, kelle ideaaliks on tema hea sõber Muumitroll. No muidugi arusaadav, sest see " ma jään sind ootama " " oo, tuleks juba kevad " on küll kahtlane, aga c'mon, tegemist on lasteraamatuga. Nii, et küllap on tegu sellega, et antud portaalil said otsa lood igasugustest põnevatest eesti pseudokangelastest ( nende all ma mõtlen Tõehetke-Liliteid jne ) Võib-olla saab varsti ka lugeda sellest, kuidas Punamütsike on metsa vahel põõsastikus ennast välgutanud .


Nii, nüüd siis asja juurde, miks üldse selline teema. Seepärast, et mul on tõeline Nuuskmõmmiku tuju. Aga see tekib mul alati talvel, siis kui mu hing mõistab, et nüüd aitab, enam rohkem talve ei taha ja kogu külm mõjub nii halvasti ja pahasti. Isegi ilus päikseline talvepäev ei mõju mulle ! Ma tahan kasvõi plöga, no natukenegi murulapikest, ma tahan kevadet ! Ma tahaks alati talve lõppedes ära sõita ja tulla tagasi siis, kui kevad on täies hoos. Ehk siis noorte keeli, mul on " täis kass " peal. Eriti siis, kui räägin Aroniga. See on küll hea, meeletult hea - temaga rääkimine noh fun ja kõik, aga tal on nagu suvi ja kõik need suveseiklused ja mina olen Tartus mingis külmas, kus kogu aeg pean tundma, et varbad külmetavad ja panema miljoneid vammuseid selga, et tunda ennast soojalt. No ei taha enam ! Paluks päikest ja rohelist muru ja sooja. Täna rääkisime just Krissuga ka suvest. Lemmele mõtlesin, seda kuidas sai Karoli ja Aroniga ja kes seal veel oli rannas chillitud, vahepeal palli mängitud ja arbuusi sõidetud. No selline peab elu olema. Minus on ikka vist lõunamaist fiesta hinge sees, sest muule ma viimasel ajal ei mõtlegi ! Olge teie ikka positiivsed ja rõõmsad ! :)

xxx