Thursday, August 6, 2009

šššokolaad

Once upon a time, there was a quiet village in the French countryside, whose people believed in Trancuilite-Tranquility. If you lived in this village, you understood what was expected of you. You knew your place in the scheme of things. And if you happened to forget, someone would help remind you. In this village, if you saw something you weren't supposed to see, you learned to look the other way. If perchance your hopes had been disappointed, you learned never to ask for more. So throught good times and bad, famine and feast, the villagers held fast to their tradition.

Kui hakata seda vaatama, siis peab varuma endale kõrvale šokolaadi, sest ma kujutan ette, et neid neele oleks muidu väga raske taluda. Mina väikeste pausidega käisin külmkapi juures ühte eriti tumedat šoksi söömas, kõrvale rüübates külma piima. (tervitaks siinkohal Aronit) Nüüd kui film on läbi ja kaks söögipausi tehtud, on natuke paha olla, kuid meeleolu on seevastu huvitav. Nimelt on "Chocolat" selline film, mis paneb sind kõike unustama ja unistama naiivselt sõidust kuhugile väiksesse külasse, kus püsti panna täiesti oma šokolaadikohvik ning luua sellega revolutsioon sealses eluolus. Muidugi väikse asula all ma ei mõtle, mingit väikest Eesti kohta vaid ikka romantilisest Prantsuse külakest, kus on vanad majad ning kirikutornist avaneb vaade viinamarjaistandustele all orus. Poleks paha ka piimašokolaadikarva Johnny Depp, kes õhtuti tinistab kitarret, kuid mõelgem ikkagi reaalselt.

Üleüldse hakkasin ma rohkem mõtlema šokolaadile. Miks see küll nii hea on? On palju erinevaid, tume, hele, valge, palju erinevaid maitseid. Üldiselt mulle meeldivad kõik erinevad šokolaadid, nii valge kui tume, kuid ka minul on oma maitsepiir. Näiteks olen ma proovinud trühvlit chilliga, mis mulle üldse ei meeldinud, kuid äkki oli viga ka valmistajas, äkki puudus tasakaal koostisosade vahel, sest eelkõige on jäänud mulle meelde just terav maitseaine, mitte kogu kooslus. See jälle omakorda paneb mind tahtma minna kuhugile õigesse šokolaadikohvikusse, kus retseptid on pärit šoksi produtseerimise algusaegadest, et saada tunda seda t õ e l i s t maitset, sest kindlast on tänapäeva tööstus mugandatud inimeste jaoks. Tehtud magusamaks ja lisatud koostisosi, mis lähevad suuremale osale massidele peale.

Shokolaadi on ka veel erinevate produktide sees nagu näiteks kookides, küpsistes(mmm chocolate-chip cookies) ja ka jäätises. Siinkohal tahaksin ma tutvustada teile the ultimate ice-cream'i, mida ma sain Rootsis. 0, 5 liitrine potsik maksis küll kuskil 75 krooni, kuid minu arvates oli see seda väärt. Nagu allolevalt pildilt näha olid seal sees šokolaadiküpsised ja ka brownie'd. Nii, et kui te kunagigi välismaal olles peaksite sellise kauni asja otsa sattuma, siis ma soojalt soovitan proovida, sest tegemist on minu arvates lausa gastronoomilise orgasmiga. Ma küll teisi sama firma jäätiseid pole proovinud, kuid ma usun, et need on väga head. Näiteks alles üks päev nägin ma "How I met your mother"'is "kerget" reklaami sellele jäätisele. Kõik osalised istusid köögis ning sõid seda, ise jäätist taevani kiites.

There are four basic food groups: milk chocolate, dark chocolate, white chocolate, and truffles.
Selline oli siis tänane blogipostitus, mis kujunes vist tõeliseks oodiks šokolaadile.

No comments: