Ma ei ole emo

Ei, ma ei ole emo, lihtsalt see on see luuletus rongist. Ma nüüd otsisin selle üles. Ja ja ja...palun.

Lõhnab nõmmeliivatee
heinamaadel, ümber talu
ära peidad enese
samblasse, kesk kasesalu.

Seal, kust sipelgate tee
algab, lookleb üle palu
ja kus mõttes käiakse
kahekesi, paljajalu.

Seal siis lubad endale,
et ei enam eales tee
enesele, teistele
arutuna valu.

EDIT: Tegemist on Timo Marani luulega!