...ehk what a weekend.
Terve nädal sai usinasti tehtud koolitöid - filmitud, monteeritud, lindistatud ja see tähendas, et kes teeb palju tööd, see ka palju pidutseb. Otse loomulikult ei kirjuta ma rohkem lähemalt koolitööst vaid ikka lõbust!
Reedel saabusid Tartusse Liis, Katrin ja Tupsu. Õhtut alustasime Anne residentsis, kus vaatasime Eesti laulu ja kuritarvitasime kesvamärjukest. Ja otse loomulikult võitis meie lemmiklaul!!! Kui kõik olid kõvasti kaasa laulnud ja kõhud täis söönud, mindi välja. Pealinnapreilid ja Taaralinna printsessid läksid linna Taksoga, aga meie vaprad kaasvõitlejad perekond Aljaste vanimad võsukesed ja perekond ÄÄ Kaidi ÄÄ läksime jala. Meie tee Krooksu venis päris pikaks, sest pidime laulma Öko-Metalit ehk siis "STRATOOOSFÄÄÄR" "MESOSFÄÄÄÄR" "MURUUUU" "ÖÖKO-MEETAL". Kuid kohale me jõudsime. Tupsu ja Katrin leidsid üles oma kodukandi noormehed, kellega koos sotsialiseeruti. Muide, üks neist oli väga ebameeldiva suhtumisega, ta õppis Tallinna Ülikoolis Reklaami&Imagoloogiat ja kuuldes mida Liisu õpib, tahtis ta kohe teada, et mida "temasugune blondiin" siis ka imagoloogiast teab. Liisus tärkas ürgne fuuria ning vihastudes läks ta ühte lauda istuma meie West-Virginia sõpradega, kuhu ta jäi õhtu lõpuni.
No mina koos perekond Aljasega otse loomulikult ei suutnud kaua ühes kohas olla ja seepärast läksimegi korraks Mökusse ja siis suundus meie tee Zavoodi. Kaua seal me ei olnud, Katrin ja Tupsu väsisid kiiresti ja juba õige pea võtsime auto ning suundusime koju. Liisu läks veel imelike väljamaa meestega nende juurde, et vaadata korvpallimängu, mhmhhh.
Järgmine hommik oli juba suhteliselt väsitav olla. Tups läks mingi hetk sugulase sünnipäevale ja see tähendas, et me Katriniga olime suht terve päeva voodis ja vaatasime Fox Life'i ning mõttetuid asju internetist. Näiteks on ta nüüd suur Vaido Neigausi fänn- seda tänu minule.
Mingi hetk saabus koju ka Liisu ning siis hakkasime juba õhtu peale mõtlema. Panime alguses selga tavalised riided, aga siis mõtlesime, kurat, me oleme naised ja naised kannavad kleite. Seega panime me kõik kleidid selga, sest mõtlesime õhtu lõpuks minna Gen klubisse Malcom Lincolni kontserdile.
Juba 7 paiku õhtul läksime Krooksu, kus Katrinil oli kohting Krooksu-Seenega. Mängisime seal siis Aliast, mis oli väga keeruline, sest mõningad kaaslased ei olnud just väga nutikad. Seega jäigi vist mäng poolikuks. Vahepeal tuli juurde ka muid inimesi ning lõpuks hõivasime me enda alla kaks lauda. Ütleme nii, et õhtu alguses oli seltskond suur. Seal me siis kõik istusime ja naersime ja vahepeal tuli sisse härrasmees, kes oli ülikonnas, aga tal puudusid sokid, ta lasi meil ka lahendada mõistatust "Kes on ainuke loom, kes veel inimese kombel nutab?", aga seda me ei lahendanud. Siis mängisime uue raundi Aliast, kus Liivika sattusi nii hoogu, et Seeneke pidas pika kõne sellest, et ta on üks räige udupasun ja et ta on töötanud tuletõrjujana ja ta pole ka nii suurt lärmi varem kuulnud. Nonii siis.
Mingi hetk otsustasime, et on aeg minna pidusse. Mina ja õed Aljased läksime enne kontserti raha võtma ning me pidime siis kõik Gen klubis kokku saama. Meie teele jäi aga Möku ning me sattusime selle võlusse, sest veetsime seal pea 2 h. Seda erinevatel põhjustel, nimelt hakkas Riinu väga huvitava Eesti sõjaväe praegune raske olukord ja seepärast pidi ta ühte noormeest väga pikalt ristküsitlema ja no see võttis aega. Me Liisiga olime lihtsalt toredad ja saime uusi sõpru ja nägime vanu- Riia Stalker.
Kuid mingi hetk tuli ikka minna Geni. Me Liisiga käisime veel korraks Zavoodis, et vaadata üle olukord, aga kõik oli kontrolli all ja vaikne ning seepärast jõudsimegi lõpuks Geni ja imekombel esimeseks lauluks, mis oli ka eurolugu. Tantsisime veits, aga rahvast oli NII palju, et otsustasime nautida muusiakt all korrusel diivanitel. Otse loomulikult kedagi peale meie ei olnud kohal (olgugi, et meid oli enne väga suur hulk). Varsti saabusid perekond ÄÄ Kaidi ÄÄ ja Riin ja sõjaväelane. Nendega sai juttu räägitud. Mingi hetk sai kontsert läbi ja siis hakkas pihta disko ja oi kuis sai tantsida. Taavo ja Gingers-Do-Have-Souls otsustasid, et mind ei saa ometigi istuda lasta ja seepärast sai tantsida terve õhtu. Mingi hetk sotsialiseerusime ka igakordse Gen-i sõbra Margusega. Kuid kui aeg oli sealmaal, et kutsarid olid juba 4 tundi hiirteks tagasi moondunud otsustasime minna tagasi tuttavasse tehasbaari miljöösse. Muidugi suutis tõre Liis solvata Gingeri tundeid, kuid kõik ikka jõudsid kohale. Seal täitsime oma kõhtu friikartulitega ja veidike sai ka tantsida. Muidugi oli selleks momendiks kodanik Velt end tõeliseks härjaks joonud ja otsustas, et tahab kõigiga kakelda. Seega pidi teda väga palju tagasi hoidma. Muidugi jõudsid sinna lõpuks ka mingi hetk Riin oma Sõjaväelasega, kelelga nad iga vaba moment ...rääkisid sõjaväest. No nad leidsid kohe ühise keele sõjaväeala, no kõik te teate ju küll, kui kirglik on Riin Eesti Kaitseliidu kõnelustega.
Mingi hetk oli kell palju, väga palju ja siis otsustasin, et koju peab minema. Selleks saatsid Taavo ja Ginger (lauldes terve tee Õige Valikut) mind veits kodu poole, aga jälle tuli takistus. EI SAA ÜLE EMAJÕEST, sest kodanik Velt arvas, et ta on nii tubli ja osav ja võimas, et hüppab sillalt alla ja ujub siis kaldale. Ma olin muidugi paanikas, sest järsku oli ta vaid bokserite väel ja valmis alla hüppama, aga siiski suutsin ma ta ümber veenda ja kaaskodanike abil saime ta jälle riidesse ja mõistuse juurde. Jälle tuli Riin oma uue sõbraga ( üldse nad iga õhtu ilmusid kuskilt välja, väga veider), kes olid taas tulistes kõnelustes ning sel momendil võtsin ma takso ja sõitsin koju.
Riin jõudis mingi hetk koju, aga Liis jäi Zavvi. Ta oli veel nii armas plika, et ei tahtnud oma õde üles äratada ja sõitis hommikuse bussiga Tallinnasse tagasi (koos Malcolm Lincolniga), jättes kõik asjad Tartusse - kaunis.
Järgmisel päeval sai uudiseid ka teiste kohta- miks ei jõudnud keegi Gen klubisse....??
Liisu- West Virginia sõberised ei lasknud neiul janu kannatada ja samas pidi ta ka olema Ema Theresa.
Katrin- selle nv kangelanna, sest Seenekese füürer-Inks tundis temast kui ohtu oma suurepärasele suhtele ja seepärast pidi talle õpetust andma. Tuli ka välja aasta uudis, et Seeneke on oma niidistikku levitanud ja kuskil asub pisike Seeneke. WTF?
Livx aka udupasun- otse loomulikult suutis tema õhtu lõppeda varajaselt kodus..mm..end kergendades.
Pühapäeva hommik oli ilus. Kõik oli nii kaunis. Ainult et mitte. Mingi hetk me läksime Metrosse sööma ja jutustama, et kus-mis juhtus ja otsustasime ühehääleliselt, et see nv oli EEPILINE. Pühapäeval oli veel Marii-Marii'l mäng ja me käisime Kreutzwaldi villas muljetamas ning nägime bokserites kunstipoega!!! otse loomulikult käisime veel Krooksus, kus oli igast huvitavaid inimesi. Mingi hetk läksin mina bussile, jättes hüvasti oma vaprate kaasvõitlejatega. Bussis päikeseloojangu poole sõites pidime Liisuga taas tõdema, et meil oli ikka siuke nädalavahetus.
Ütleme nii, et nüüd saab pikka aega rahulikult võtta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment